Leonhard Lapin
Leonhard Lapinit (1947) nimetatakse Eesti kunstiavangardi elavaks klassikuks: ta on arhitekt, kunstnik, kirjanik, kunsti- ja arhitektuuriteoreetik ning disainer. Ilmavalgust on näinud ca 200 Lapini teostatud arhitektuuriprojekti, tuhandeid eri tehnikates ja meediates kunstiteoseid ning 24 kunsti- ja arhitektuuriteoreetilist raamatut. Poeedina on ta Albert Trapeži nime all avaldanud 16 luulekogu ja disainerina loonud lahendusi avalikust ruumist raamatugraafikani.
Lapin on hinnatud Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja oma aktiivses loometöös kadestusväärseks eeskujuks – tal on eri riikides toimunud üle 100 isikunäituse ning tema töid on üle ilma paljudes avalikes ja erakogudes.
Lapini laiaulatuslikust loomingust esitletakse siin tema 1970. aastate graafikat, mis oli tollal uuenduslik ja mõjus mässumeelsena – tolle aja võimud ei lubanud mõningaid erootilisi töid eksponeerida. Vabas maailmas saatis Lapini loomingut aga edu ning talle anti mitmeid auhindu. Iseseisvunud Eestis on Lapini tööd leidnud kohase märkamise – president Lennart Meri autasustas Lapinit Valge tähe teenetemärgiga ning talle on omistatud arvukaid kunsti- ja arhitektuuripreemiaid.
Leonhard Lapini looming demonstreerib loova inimese võimet end mistahes sotisaalsetes tingimustes teostada. Anarhistina taotleb ta olla riigiametite ja meedia manupulatsioonidest vaba eesti kodanik.
Pea kõigi esitletud tööde originaaljoonised asuvad KUMUs, näitusel on tõmmiste fotod.
Näitus on avatud Telliskivi Loomelinnaku Väligaleriis 24/7.
