Anna Kõuhkna “Mõtted” näitus

Jõudes õige mõtteni, voolab sisse kirjeldamatu kergustunne, räägib mulle lugu igavesest armastusest. Räägib ühtejärge ja katkematult, olgu, mis on. Kui õpiks selle mõtteraja selgeks, siis külastaks seda kohta tihemini või koliks üldsegi sisse. Teekond rahupaika on hajuv, kaduv, lastes end petta kujutelmadel veelgi kaunimast kohast. Ei tea, kas seal teises tegelikult ka ilus on – hiilgab ja särab kui kaugelt imetled, kohale jõudes oled tühjem seest veelgi. Nõnda rändad mööda üht ja teist mõtterada, tundes end esimesel nagu kodus ja teisel kui lõksus. Huvitav, et kui palju kordi ka vabatahtlikult lõksu ei astuks, siis ette ei osanud teada – käimata teerada ei olnud veel oma mõtete naiivsuses läbinähtav. On siis vale mõte on vajalik, et ära tunda õiget?

“Mõtted” illustreerivad naishinge peastoimuvat ja südamekäike, sealses aset leidvaid protsesse, kohalejõudmisi või kaugeleminekuid. Suures osas hõlmab seeria visuaalne pool looduse kujutamist, enamuses siseruumidesse kuuluvate taimede, mis on metafooriks ja sümboliteks mõtetele. Lisaks on täiendamas tervikut abstraktsed maalid, mis oma sisu poolest räägivad sama lugu, mida kujutav pilt.
Illustratsioonid lõuenditel on valdavas osas sündinud inspireerituna kunstniku enese fotodest, mis on loonud endale uue tähenduse ja vormi, taassündinud uues tõlgenduses.