Sigrid Viiri fotoseeriate näitus
Jalutades (loodetavasti päikeselisel) päeval ringi siin Telliskivi Loomelinnakus, nautides oma vaba aega või meeldivas kohvikumelus toimuvaid töökohtumisi, katkestab loov sõdalane Sigrid Viir teie kulgemise, veeretades teepeale ette küsimusi töö ja puhkuse olemuse kohta. Kaks seeriat Telliskivi Loomelinnaku Väligaleriis kõnelevad meie kaasaegsest töötegemis-kultuurist – töö on imbunud kõikjale, muutes piirid töö ja puhkuse vahel üha ähmasemaks. Kontor ei ole enam koht, vaid tunne!
Klaustrofoobilises ruumis, mis meenutab avatud kontori individuaalset tööboksi, rulluvad lahti kummastavad stseenid. Elemendid meile tuttavast reaalsusest, kuidas tööl olla ja käituda, segunevad absurdiga. Kontoritool on, vahel sellel isegi istutakse korralikult, aga vahel saab sellest justkui üksildasena kõrguv monument nähtamatule tööle. Kontorite “kohustuslikud” hubasust loovad elemendid nagu toataimed on, aga nad ei suuda päästa töötajaid läbipõlemise käest. Omadega sõlmes, umbe-mõelnud, “olla kõige tublim” surve all kringlisse paindunud tegelased kasutavad seda ruumi lavana. Tendentsid meie töökäitumises on olnud juba pikaajalised, kuid nüüd, kui meil kõigil on peale koroonapandeemiat olude sunnil oma kogemus töö lõplikust tungimisest isiklikku ruumi, oskame vast isegi rohkem nende tegelastega suhestuda. Töö seostub millegi kohustusliku ja raskega, seetõttu on võib-olla kõige “ohtlikum” töö hoopis meeldiv töö – selline, mida võidki unustada end tegema.
Ka puhkusele minek ei pruugi olla niisama lihtne – kõigepealt, liiga pikka puhkust ei sobi nagu võtta, sest kaasaegne töö on kiire, töö on dünaamiline, see ei püsi iial paigal ja sind võidakse lihtsalt asendada! Puhkusele minek on kangelaslik tegu ning meelespea-lille paki endast maha jätta tundub strateegiliselt õige samm. Olles end lõpuks puhkusele lubanud, ei saabu ümberlülitus aga koheselt, sest enda (või oma nutiseadme) eest juba niisama lihtsalt ei põgene. Töö ei ole tegevus, vaid meeleseisund. Nii võivadki kaunid helesinised rannad tunduda hoopis nagu “tööampsude meri” ja lõõgastav matk looduses toob pähe hoopis töömägede kuhjad, mis kodus jälle ees ootavad, no nii kõrged on need ja oi kui vallutamatud!
Viimasel ajal räägitakse õnneks üha rohkem tööõnnest, vaimsest tervisest ja enda säästmisest. Puhkama õppimine võtab aega ja see on oskus, mida järjepidevalt harjutada. Abiks on ehk ka oma aja jagamine teadlikult töö, vaba aja ning puhkuse vahel – vaba aja sahtlisse võiks panna kogu olmega tegelemise, sugulaste sünnipäevad jms. Ning puhkus võiks siis olla see isekas aeg, olemine selliselt, mis on mõnus ainult minu enda kriteeriumite järgi. Loov sõdalane tänab tähelepanu eest ja soovib meelekindlust puhkama õppimise harjutamiseks!
Tekst: loov sõdalase reisisaatja Maarin Ektermann
Eksponeeritud teosed:
“Kontor kallis kodu”, seerias 15 fotot, erinevad suurused, graveeritud tekst, “Meelespea” seemnepakk. Teosed isiknäituselt “Võltspuhkaja”, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, 2019
“Võltspuhkaja reisipäevik”, seerias 10 digitaalkollaaži tehnikas fotot, erinevad suurused. Teosed samanimeliselt isiknäituselt, Draakoni galerii, 2021
Mõlema fotoseeria teosed on Telliskivi Loomelinnaku Väligalerii jaoks kohandatud.
Näitus on üleval kuni 20. augustini.
