Lélia Wanick Salgado kureeritud näitus „Kuld”
Sebastião Salgado Fotografiskas: fotograafia on kogu mu elu
Lélia Wanick Salgado kureeritud näitus „Kuld” esitleb Sebastião Salgado ikoonilisi fotosid, mis on pildistatud 1986. aastal Brasiilias Serra Pelada kullakaevanduses. Fotografiska Tallinn näitab kuulsat fotoseeriat tervikuna, mis haarab vaatajat unikaalse piibelliku esitusviisi ning inimolu võimsa ja universaalse jutustusega.
„Mõned peavad mind pressifotograafiks. See pole tõsi. Mõned teised peavad mind aktivistiks. Ka see pole tõsi. Tõsi on ainult see, et fotograafia on kogu mu elu. Kõik mu fotod peegeldavad hetki, mida olen teravalt läbi elanud. Kõik need kujutised on sündinud seetõttu, et elu, minu elu, on sundinud neid looma,” kirjeldab fotograaf Salgado ise.
Tal võttis kuus aastat aega, et saada – lõpuks 1986. aastal – luba dokumenteerida Serra Pelada kaevanduses toimuvat, sest sõjaväeline valitsus seisis sellele tugevalt vastu. Serra Pelada oli tollal maailma suurim avatud kullakaevandus, mis paiknes keset kuuma džunglit 430 kilomeetri kaugusel Amazonase jõest ning oli kohale meelitanud 52 000 kullaotsijat, kes endile ja oma peredele paremat elu lootes pidid sageli taluma ebainimlikke töötingimusi.
„Kuld” on ühtaegu nii austusavaldus inimlikele püüdlustele väärikama eksistentsi poole kui ka asjade seisule esitatud väljakutse: kas maakera ressursside jätkusuutlikuks majandamiseks ei ole tõesti muid võimalusi kui armutu kapitalism? Olgu selleks ressursiks inimesed, keda nähakse lõputult suure ja ammendamatu potentsiaaliga toorainena, või siis meie planeedi loodusvarad.
„Kümne aasta jooksul kehastas see koht ammukuulutatud El Doradot, kuid tänaseks on Brasiilia metsikuim kullapalavik vaid legend, mida hoiavad alal mõned õnnelikud mälestused, hulk valusaid kahetsusi – ja need fotod,” nentis fotograaf.
Näitusesaali seintel saab näha, kuidas eri päritolu, vanuserühmast ja ühiskonnaklassist mehed ronivad mööda logisevaid redeleid, turjal rasked neljakümnekilosed kotid. Fotodelt võib kergesti jääda mulje, et nad ronivad üksteise kukil. Tegelikult näitab see vaatepilt anarhiliselt organiseerunud, kuid õlitatult toimivat koostööd, mille on korraldanud kullakaevajad ise. Üks mees hõivas kaks korda kolm meetrit suure kaljulapi ning teine rahastas selle krundi läbituhnimist, kasum jagati võrdselt. Raske füüsilise töö – kaevandamise ja jääkaine äratassimise – tegid ära palgatud töökäed, unistades sellest, et just nemad leiavad kullalaadungiga koti ja saavad sellest oma osa.
„Sain ruttu aru, et see, mis esmapilgul paistis kaootiliselt liikuva inimmassina, oli tegelikult väga keerukas süsteem, kus igaüks viiekümne kahest tuhandest mehest täitis täpselt talle ette nähtud rolli,” selgitas Sebastião Salgado. „Kõik toimis nii sujuvalt, et hoolimata jubedatest tingimustest oli fataalseid õnnetusi harva – mehi ühendasid jagatud unistused ja kaelamurdvad kullaotsingud. Kulla, mis võis sillutada teed äärmisest vaesusest suurde rikkusesse – ja mõnedel juhtudel nii läkski.”
„Kuld” on klassikaline must-valge fotoseeria, mille olulisimaks omaduseks on väärtuslik ajalooline tagasivaade, kus on võimsalt põimunud inimeste unistused ja reaalsus. „Hiljuti 76-aastast sünnipäeva tähistanud dokumentalistika grand old man’i näituse Eestisse toomine on meie jaoks tõeline au. Salgado tööde näol on tegu fotograafia lähiajaloo kullavaramuga, mille ülespanek toob näituste saalidesse nii jutustava fotograafia kui ka ajaloo austajad,” sõnas Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna näituste juht.
Sebastião Salgado, sündinud 1944 Brasiilias Minas Geraisis, on auhinnatud Prantsuse-Brasiilia fotograaf ja looduskaitsja. Põgenenud Brasiiliast poliitilise tagakiusamise tõttu, õppis Sebastião majandust ja alustas 1973. aastal Pariisis tegutsemist professionaalse fotograafina, tehes kuni 1994. aastani koostööd agentuuridega nagu Magnum. Seejärel asutas Sebastião koos abikaasa Lélia Wanick Salgadoga, kes on tema kõikide projektide kuraator ja produtsent, tänini nende stuudiona toimiva Amazonas Images’i. Alates 1990. aastatest on paar töötanud ka Brasiilia vihmametsade taastamise nimel. 1998. aastal õnnestus neil saada reservaadi tarbeks maa-ala, kuhu nad asutasid Instituto Terra, mis tegeleb metsa taasistutamise, säilitamise ja keskkonnaalase teavitustööga.
Salgado fotod on jõudnud arvukatesse reportaažidesse, mida on avaldatud nii ajakirjades ja ajalehtedes kui olulistes raamatutes ja näitustel. 1989. sai ta Hasselbladi auhinna ning on ÜRO lastefondi UNICEFi hea tahte saadik ja USA teaduste akadeemia auliige, samuti on ta teinud koostööd humanitaarorganisatsioonidega ning töötanud UNICEFi, ÜRO ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni heaks.
Näitust „Kuld” näeb Fotografiskas 14. veebruarist kuni 10. maini.
