„Läbi kukkumiste tähtede poole“
Tartu Ülikooli rändnäitus „Läbi kukkumiste tähtede poole“ toob mitmes Eesti linnas vaatajate ette lood ülikooliga seotud inimestest, kes on julgenud riskida ja ebaõnnestuda ning püüelnud järjekindlalt edasi tähtede poole. Koostöös Tartu Ülikooli muuseumiga sündinud rändnäitus avati 18. mail Tallinna Telliskivi Loomelinnakus. Alates juunist saab seda näha järgemööda Viljandi, Pärnu, Narva ja Tartu linnaruumis.
Välinäitusel saab tutvuda tosina looga, mis jutustavad, kuidas eksimustest ja ebaõnnestumistest on sündinud erilised ideed. Need lood kinnitavad, et tagasilöökide talumine on üks osa elust ja raskused on enne edu saavutamist sageli paratamatud. „Soovime selle näitusega tähelepanu juhtida laialt levinud väärarvamusele, justkui peaks eesmärkide poole püüeldes alati kõik esimese korraga õnnestuma,“ sõnas Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist Marleen Otsus.
Rändnäitus on inspireeritud Tartu Ülikooli tänavusest maine- ja sisseastumiskampaaniast ning soovist julgustada tulevasi sisseastujaid ebaõnnestumise hirmust üle saama ja visalt eesmärkide nimel edasi pingutama. Näitusel saab tutvuda põnevate tõikadega Eesti ajaloost tuntud teadlaste ja kultuuritegelaste elust – teiste hulgas on näituse kangelasteks Anton Hansen Tammsaare, Georg Friedrich Parrot, Juri Lotman, Liidia Poska-Teiss ja Artur Lind.
Tartu Ülikooli muuseumi ja näituse kuraatori Terje Lõbu sõnul julgustatakse selle näitusega inimesi igas vanuses jätkama õpinguid. „Ei tasu heituda, kui senine haridustee pole kulgenud sujuvalt või on elu puistanud teele raskusi. Õppida pole kunagi hilja, kuna haridus on hinnaline vara, mida keegi meilt ära võtta ei saa,“ ütles Lõbu.
Eesti- ja ingliskeelset tasuta välinäitust saavad huvilised vaadata viies Eesti linnas, kus Tartu Ülikool tegutseb: Tallinnas, Viljandis, Pärnus, Narvas ja Tartus.
Rändnäituse „Läbi kukkumiste tähtede poole“ kuraatorid on Terje Lõbu ja Lea Leppik Tartu Ülikooli muuseumist. Arhitekt on Sander Paljak, graafiline disainer Kert Viiart ning projektijuhid Külli Lupkin, Marleen Otsus ja Karl Vetemaa. Näituse tekstid on keeletoimetanud Külli Pärtel ning inglise keelde tõlkinud Ann Kuslap ja Merike Kala-Sikk.