Kuidas rääkida rassismist ja ebaõiglusest nii, et minevikust saaks õppematerjal ja hoiatav näide selle kohta, millist maailma me kunagi tagasi ei taha? Missugust rolli mängivad selles kool, õpetajad, noortega töötavad inimesed, kunst ja igaüks meist? Kas, kes, miks ja kuidas peaks Eestis üldse rassismi teemal rääkima, sellesse süvenema, seda endaga seostama? Neid ja teisi küsimusi avame koos ekspertidega 21. märtsil Fotografiskas toimuval, kunstnik Andres Serrano sõnadest inspireeritud arutelul “Minevik ei jää kunagi minevikku?”.
Vestluses osalevad Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esinaine Maarja Tinn, kunstiajaloolane ja kultuurimälu uurija Linda Kaljundi ning Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert Kelly Grossthal.
Arutelu leiab aset keset USA kunstniku Andres Serrano fotonäitust „Kurikuulsad“, mille idee kasvas Serranol välja avastusest, et internetis müüakse siiani blackface-kultuuri (valgete inimeste nägude mustaks määrimine, mis lubas kujutada Aafrika taustaga ameeriklasi mittetäisväärtuslike inimestena ja seeläbi õigustada vägivalda ja segregatsiooni) normaliseerivad esemeid. Kunstnik tuletab meelde, kuidas rassism on alati olnud ja jätkub siiani eri vormides. See on näitus, mis avab meile kuulsusrikka Ameerika ajaloo süngema külje, tuues vaatajateni teosed, mis ideaalse kuvandi purustavad.
