Viimastel aastatel on meil kõigil olnud võimalik kogeda elu eraldatuses, isolatsioonis ja tunda, kuidas see võib mõjutada meie vaimset ja emotsionaalset tervist, mille tasakaal ei pruugi olla meie enda otsus. Kuigi tänane Eesti ühiskond on varasemast oluliselt tolerantsem, näeme endiselt vähest teadlikkust, jahedaid tundeid või vastumeelsust psüühilise erivajadusega inimeste suhtes. Tavalisest erinev teeb inimese ettevaatlikuks ja paneb distantseeruma.
Eesti ühiskonna teadmised, käitumine ja suhtumine psüühilise erivajadusega inimestesse vajab muutust. Näitus soovib tõsta inimeste teadlikkust psüühilistest erivajadustest. Lisaks muuta hoiakuid ning näidata, kuidas see, mis esmapilgul tundub kõrvalekaldena, mahub tegelikult igati normi sisse, kui vaid enda piire avardada. Ja viimaks – muuta inimeste käitumist ehk distantseerumise asemel suunata meid kõiki hoopis astuma sammu lähemale. Näitus lähtub vajadusest edendada psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda lõimumist. Psüühilise erivajadusega inimene on tegelikult lihtsalt üks tahk inimesest meis endis – tahk, mille tundmaõppimine teeb meid terviklikumaks ja paremaks inimeseks.
