Näitusel on fotod, mis on tehtud aastatel 1970–2020, arvukatest kohtadest kolmekümnes eri riigis üle maailma, sealhulgas kolmekümnes Ameerika osariigis.
Arno Rafael Minkkineni looming mõjub kui puhas luule, mis on püsiv, see on justkui kaasaegne kummardus looduse ja inimkonna suhetele. Minkkineni tööd leiate enam kui 75 silmapaistvast muuseumi- ja institutsiooni kollektsioonist, nagu Pompidou keskusest, Pariisi Maison Européenne de la Photographie’st ja New Yorgi moodsa kunsti muuseumist.
Näitus ei anna otseselt kronoloogilist tutvustust fotograafi loomingust, samuti pole tegemist retrospektiivnäitusega. Selle asemel keskendub üle 50 aasta isepäiselt tegutsenud kunstnik oma töödes eksistentsiaalse inimseisundi kujutamisele. Tähelepanelik külastaja võib näitusel märgata, et mööda väljapaneku välimisi seinu jookseb peenike horisondijoon. Õõtsuvad kasepuud, laulvad linnud, huikavad öökullid ja rannajoonel krooksuvad härgkonnad loovad meelelise kogemuse. K
uraatori Ellen K. Willase sõnul teeb fotograafi eriliseks see, et alates Minkkineni varajastest teostest 1970. aastate alguses kuni tänapäevani on tema kunstiline käekiri püsinud ajatu ja esteetiline.
