Telliskivi Loomelinnaku lugu

Sürr on end Pudeli käsitööõllede, Erinevate Tubade Klubi ja sadade loomeettevõtete keskel tööstusminevikku mõelda. Siin remonditud vedurite, vagunite ja trafode kõmin on õhus, kui Telliskivi kirbukal või F-hoones käid.

Kalinini ümbersünd

21. sajandi algul oli Kalinini tehas ligipääsmatu koloss Kalamaja ja Pelgulinna puutepunktis. Nagu piiritsoon, lihtrahvas siia ei sattunud. Tänaval tundus, et müüri taga on raudtee.

Uut loov tolmutamine 2007. aasta lõpus. Esimesena pani 2009ndal jala maha PÖFFi kontor. Peagi hakati pidama iganädalast kirbuturgu ja uksed avas rulapark Haigla – rambikompleks tavalisuse väljaravimiseks.

Linnakus asus ka psühhedeelne klubi Salvador. Klubist on alles vaid mälestus, aga muusika pole kadunud. Sama maja prooviruumides möllavad praegu kümned bändid. 2010 lõime käed Helen Sildnaga, kes dirigeerib siit muu hulgas Tallinn Music Weeki.

Rahvast kogunes, maailm paranes, aga kõhud olid tühjad. Olukord leevenes F-hoone tulekuga. Kui rekkad end F-hoone eest õuele väänasid, tõmbasid kliendid oma lauad seinale lähemale ja kõhud sisse, diislitolmused rehvid taldrikuid riivamas.

Loomelinnak täna

Telliskivi Loomelinnak on sõbralik ruum heade ja habraste mõtete ning projektide jaoks. Anname neile tuulevarju, toetame, teeme üürialet ja aitame tugevamaks kasvada. Meid saadab teadmine, et buldooseri asemel tasub päästa, säästa ja hingestada.

2009. rääkisime ajakirjanikele eneseküllasest linnakust, mis koosneb erinevatest, ent sarnast nägemust jagavatest ettevõtetest ja inimestest. Nüüd saaks seda kirjeldada jõulise visioonina. Legendi sellest, kuidas me kitside pankade ja skeptilise avaliku arvamuse kiuste oma tahtmise kehtestasime.

Sest nüüd on Kalamaja ja Telliskivi kant popp nagu mandariin nõukogude nääride ajal. Kümnes hoones toimetab 250 ettevõtet ja 1500 inimest. Siin säriseb tänavatoidufestival ja sagivad laupäevased kirbusõbrad, antakse kontserte ja eksperimenteeritakse teatriga. Hiir hüppab, kass kargab ja vana karu lööb trummi. Kultuur ja äri käsikäes.

Entusiasmi võit mõistlikkuse üle

Et naiivsest unistusest asja sai, on osalt õnnelik koba. Muidugi tegime ka plaane ja arvutusi. Ent kuna puuduvat kogemust asendas entusiasm, siis ei taibanud me kõhelda.

Uskusime, et kultuurivärki saab teha subsiidiumiteta ja kultuur ja loovus suudavad äri ja kinnisvaraga sõbralikult põimuda. Tänu sama naiivsele üksteise usaldamisele nii läkski. Näiteks 600 kultuurisündmuse iga-aastane külastajate arv kokku läheneb miljonile. Kreisi.

Telliskivi Loomelinnak annab ka kinnituse, et külma kinnisvara asemel tasub keskenduda kultuuri ja kogukonna arendamisele. Sest see on hingele õige ning finantsiliselt edukas. Komistasime loova kogukonnaarenduse edumudeli otsa. Asjal peab hing man olema. Pluss usk avatud kodanikuühiskonda, koos inimkeskse nägemusega kaasaegsest linnaruumist – nii füüsilisest, sotsiaalsest kui vaimsest. 

Exceli-põhise juhtimise paradoks

Suur abi on olnud isiklike ja ettevõtte väärtuste ühtsusest. See on luksus, mida tavalisel kinnisvarafirmal pole. Kui paljud aktsionärid lubaksid panna sotsiaalsest vastutusest sõltuma kogu ettevõtte moraalse ja ärilise kompassi?

Riik, linn või eurofondid pole meid toetanud. Selle kiuste (või pigem just selle tõttu) pole me pidanud viimased seitse aastat linnakusse uut raha süstima. Ta tuleb suurepäraselt ise toime. Kasumi väljavõtmise asemel oleme suunanud teenitu siiasamma kogukonda tagasi.

On õnn, et meie tegemised klapivad värskete tuultega lähikandi kogukondades. Kalamaja on jälle säriseva noore eluga piirkond. Koht, kus kodukandi südame ümber on uudishimulik, maailmale avatud hing.