Telliskivi Loomelinnaku Väligalerii 15. jaanuar–3. märts 2025 Galerii on avatud ööpäevaringselt
Projekt koosneb 18 fotograafilisest kujutisest ja 20-minutilisest esseefilmist. „Arktika kummitused“ tegeleb praeguse aja oluliste küsimustega: üleilmsed vastasseisud, hiliskapitalism ja kliimakriis. Arktika on lava, kus vaataja näeb liustike sulamist ja märkab iga hetk muutuvat kliimat. Projekt hõlmab mälestusi unustatud tulevikust.
Kontekst Richard Denny külastas Pyramidenit 2022. aasta lõputu päikesevalgusega suvekuudel. Nii tunnistaja kui ka uurijana Pyramidenit avastades tegeleb Denny „Arktika kummitustes“ mälu, kolonialismi ja kliimamuutuse teemadega, väljendades kujutlusvõime ja tegelikkuse vahel asuvat üleminekuala tormilise hiliskapitalismi ajastul.
Pyramiden on hüljatud Nõukogude söekaevandusasula, mis paikneb Kõrg-Arktikas Teravmägede saarestikus. Pyramiden, mille rajas Rootsi 1910. aastal ja mis müüdi Nõukogude Liidule 1927. aastal, suleti 1988. aastal.
Tegutsemisajal ammutasid peamiselt Ukraina Donbassi piirkonnast, kuid samuti Venemaalt ja teistest Nõukogude Liidu riikidest pärit kaevurid kaevandusest peaaegu üheksa miljonit tonni sütt. Asulas elas ja töötas üksteise kõrval üle tuhande inimese. Neil oli oma kultuurikeskus, spordikompleks, ujula ja põhikool.
Pärast kaevandamise lõppu 1988. aastal, mõni aasta enne Nõukogude Liidu täielikku kokkuvarisemist, sai Pyramidenist kummituslinn, mille taristu ja sinna jäetud mälestused on arktilises kliimas suures osas säilinud.
See lagunenud hoonete ja kunagiste mugavustega asula on mälestusmärk langenud impeeriumile, mis annab edasi lugu inimkonna lühinägelikkusest ja nostalgiast.
Fotod Viirastuslikud kujutised kutsuvad esile minevikukummitusi ning samal ajal mõtisklevad tulevikust, mida vormib ökoloogilise kriisi ja üleilmse rahutuse taustal kaotuse ja muutumise meeleolu.
Kuraatoorne otsus fotokujutisi korrata, topeldada ja peegelpildina esitada suunab publikut kaamera tabatut mitu korda vaatama. See loob tunde, et vaatajatel on midagi olulist märkamata jäänud, nad on mugavusest otsustanud midagi eirata või mitte märgata – peegeldused võivad olla mineviku tondid, mis endiselt kummitavad ja hoiatavad, et minevik võib naasta … või pole kunagi lahkunudki.
Võib-olla ei ole kujutistel tabatud mitte minevikku, vaid minevik on nende kujutistega tabanud vaatajat.
Kõik kujutised on jäädvustatud iPhone 7 abil 2022. aastal ja on pealkirjata. Pildid taastati 2024. aastal selle näituse jaoks.
Esseefilm „Arktika kummitused“ on esseefilm (2022), milles väljamõeldud kunstikriitik Albert Bernstein otsib elu jälgi ja väljamõeldud tegelase Edward Knorri kadunud kunstiteoseid. Teekond viib Baltimaadest Kirde-Inglismaale ja edasi Nõukogude Arktikasse. See jutustab kaotuse, armastuse, sõja ning poliitilise ja ühiskondliku rahutuse kandmisest kujuteldavasse kaotatud tulevikku ja mälestuste kaubastamise ajastust – see on reis läbi väljamõeldud spekulatiivsete hetkede ja sündmuste.
Film on mõeldud isiklikuks kasutamiseks hariduslikul ja uurimistöö eesmärgil ega ole mõeldud levitamiseks.
Richard Denny on Briti ja Austraalia kodanik. Praegu elab ja töötab ta Tallinnas. Ta on Northumbria Ülikooli (Newcastle, ÜK) visuaalsete ja materiaalsete kultuuride osakonna tegevuspõhise õppekava doktorant. Doktoritööga „Kaduva maa taaskülastamine“ uurib Denny Inglismaal Põhjamere ääres asuva Suffolki rannajoone muutumist. Projektis vaatleb ta spekulatiivselt seda, kus ja kuidas asuvad kohamälestused ja -kummitused muutuval rannaalal, mis on merre kadumas. Kas mälestused sellest rannast muutuvad ka väljamõeldiseks?
