Flo Kasearu „Mäng ei ole läbi enne, kui mina ütlen“
Perevägivald ja lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline, majanduslik või seksuaalne vägivald inimeste vahel, kes on parasjagu või on kunagi olnud lähedases suhtes. Lisaks abikaasadele ja partneritele mahub siia alla ka lähedase inimese vägivald lapse, eaka või puudega inimese vastu.
Kõige levinumal juhul kasutab mees vägivalda naisest pereliikme, eelkõige abikaasa või elukaaslase vastu. Seetõttu on paljude naiste jaoks kõige ebaturvalisem koht nende kodu. Tihti teeb kõige rohkem haiget inimene, kes võiks meist justkui kõige rohkem hoolida. Seetõttu on abi otsida raske, sest üheaegselt võime vägivallatsejat nii karta, vihata kui ka armastada.
Kunstnik Flo Kasearu (snd 1985) on lähisuhtevägivalla teemadega pikalt tegelenud ning võtnud fookusesse eelkõige naistevastase vägivalla uurimise ja selle laialt levinud probleemi avamise. Kuidas ära hoida vägivalda? Kuidas vägivallatsejat ja lähisuhtevägivalda ära tunda? Kuidas vägivallast eemalduda ja enda eest seista? Kasearu paneb need teravad küsimused kõlama talle omaselt visuaalselt tabavas, mängulises ning mällusööbivas võtmes.
Installatsioon “Mäng ei ole läbi enne, kui mina ütlen“ on osa 2021. aastal Tallinna Kunstihoones toimunud kunstniku isikunäituselt “Elust välja lõigatud”. Seinas olev mänguväljak markeerib vägivallatseja poolt paika pandud manipuleerivad mänge ja mängureegleid. Näiteks eksabikaasaga kohtusaalis silmitsi seistes on paljudel naistel „ebaausa mängu“ tunne. Mehed manipuleerivad sageli lahutuse tulemustega või esitavad juhtunut teistsugusest vaatenurgast. Lahkuminek ei too alati ka oodatud leevendust, sest paljud naised peavad väljaspool kohtusaali ikka taluma endise abikaasa ahistamist ja manipuleerimist, mis puudutavad nii lähenemiskeeldu või jagatud hooldusõiguse kokkulepet.
Põrandal asuvad kaks toolilaadset eset sümboliseerivad naisi ja elu peatükke, mille nad püüavad seljataha jätta. Tavaliselt on hirm muutuse ees hullem kui hirm vägivalla ees, sest sellega ollakse õppinud toime tulema. Vägivalla kasutaja teab alati, kuidas asjad on ja olema peavad. Kogu maailm on tema loonud ja see on tema jaoks. Tema on tõe valdaja ja õigusemõistja, kes on võtnud endale ülesande selgitada maailmakorda ka teistele. Oma jõupositsioonile toetudes otsustab tema, millises toolis ja millises poosis, kas ja kuidas peab ohver istuma ja olema.
