Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses näeb esmakordselt Eesti päritolu, rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud fotokunstniku ja dokumentalisti Angelika Kollini isikunäitust.
Angelika Kollini looming on nagu koos kaameraga hingamine: vaikne, rahulik, sügav. Tema jaoks ei ole fotode eesmärk peatada aega, et tabada ühte otsustavat hetke, vaid tekitada turvaline ruum, kus kaks või rohkem inimest saaksid usaldavas kohalolus luua ühiselt midagi tundlikku ja tähenduslikku. See on ruum, kus ei kardeta haavatavust ega varjata valu; ruum, kus elu terviklikkus – ilu ja raskused, armastus ja kaotused – võivad korraga nähtavaks saada. See on koht, kus elu ei jagata heaks ega halvaks. Just selles tervikus, kõigi kihtide ja nüanssidega, saab vaataja kogeda midagi, mis on korraga sügavalt isiklik ning universaalselt inimlik.
Angelika sündis ja kasvas Eestis ajal, mil riik oli veel Nõukogude okupatsiooni all. Tema lapsepõlve õhkkond oli pingeline, täis vaoshoitust ja emotsionaalset vaakumit. Noorukieas kolis ta perega Saksamaale. See tähendas kodutunde kaotamist ja pagulaseks olemise kogemust juba 14-aastaselt. Hiljem viis elu teda USA-sse, Hispaaniasse ning kaheksaks aastaks Aafrikasse, sealhulgas Ghanasse, Namiibiasse ja Lõuna-Aafrikasse.
Näituse pealkiri „Tundlik pinnas“ peegeldab nii maad, millel need lood kasvavad, kui ka inimeste õrnu sisemaastikke, mida fotod puudutavad. Iga portree on nagu seeme, mis vajab oma koha leidmiseks hoolt. Tundlik pinnas ei ole etteaimatav – see on ebakindel, kohati kivine, kohati pehme –, kuid just seal, hapras tasakaalus, sünnib kõige sügavam, jõudu andev juurdumine.
Oleme näitusele kaasanud väikese, ent olulise aktsendina keraamik Liisu Arro teosed sarjast „MuMuusad“. Mõlema kunstniku loomingus on universaalset ehedust koos ilu ja haprusega. Nendes on nii Eestit kui ka Lõuna-Aafrikat, millega seoses meenub Lõuna-Aafrika filosoofia ubuntu, mis ütleb, et me oleme inimesed teiste inimeste kaudu ehk „Ma olen, sest me kõik oleme”. Mõtteviis, et meie identiteet ja olemus kujunevad teiste inimeste ning ümbritseva maailma kaudu, on ka selle näituse nähtamatuks, kuid tuntavaks aluskihiks.
